Sattudes talvel täiesti juhuslikult ühte ametiasutusse, sattus minu kätte järjehoidja, mille peale oli suurelt ja siniselt kirjutatud “TeateTants”. Uurides internetist sõnapaari kohta üht ja teist, tekkis mõte :”Miks ka mitte? Registreerima!” Nii sai Poska Lasteaed registreeritud sellele suurepärasele ettevõtmisele. TeateTants oli ülevabariigiline tantsimine. Samadel põhimõtetel nagu teatejooks aga jooksu asemel inimesed tantsisid.
Möödus talv, kevad ja suvi. Ootamatult saabuski aeg, kui pidime tantsukingad kapist välja võtma ja seelikud sirgeks triikima. Ettevalmistus algas tegelikult juba talvel, kui sai peaaegu selleks ürituseks õmmeldud triibuseelikud, millega me juba enne eputasime lasteaia tantsupeol.
Meie aeg TeateTantsul oli 28. augustil, kell 7.41 hommikul. Koht kus pidime alustama oli Jõgisoo grill ja lõpp Laiavainu bussipeatus. 20. augustil käsime Raekoja platsil TeateTantsu teele saatmas. Selline üllas ja pühalik tunne oli sees. Suurem tunne oli, et teadmatus – mis meid ees ootab. Alates algusest sai igapäev vaadata ja uurida interneti kaudu uudiseid, kuidas kellelgi läinud on. Tuttavate kirjeldusi kuuldes tekkisid kerged hirmujudinad. Viljandi peaaegu jooksis, Pärnu ainult jooksis. Suveks oli küll kõikidele tantsijatele käsk kätte antud – iga päev 300m (täpselt nii palju pidi iga meie paar tantsima e. edasi liikuma) hüpaksammu ja polkasammu.
Paar päeva enne meie lasteaia pidulikku etteastet saime kokku ja arutasime asja. Selgus, et kõik kes olid lubanud ei saagi tulla. Kutsusime appi sõbrad Pääsupesa lasteaiast, veel suutsime ära rääkida mõned lasteaia endised ja praegused kasvandikud. Lõpptulemusena oli meil kaheksa paari viie asemel. See tähendas rõõmsat avastamist, et maa mida paar peab tantsima läks kohe palju lühemaks. Muusika masinasse ja läks harjutamiseks. Viljandi sõbralt saadud lause: “Lähenege asjale loominguliselt”, kulus väga ära. Mõned tantsud olid tuttavad aga mõnedel oli väga ilus meloodia. Põhiline samm mida teha oli vaja, oli kõnnisamm. Sellest ei tulnud aga midagi välja, sest kõik harjutajad lähenesid tantsudele loominguliselt.
Pühapäeva hommikul kogunesime Pärnu maantee Jõgisoo sildi juurde. Kohe pidime oma ma paaride vahel ära jagama, sest meist eelmine grupp oli vist juba kell 5.30 rivis ja valmis. Nemad meid taga utsitasidki. Naised ja lapsed olid väga elevil ja terve aeg käis möödasõitvate autode tervitamine. Panime tähele, et eriti andsid meile signaali ja tervitasid juba tantsinud grupid, kõikidel nägu laia naeru täis.
Ja siis nad tulidki – suur muusikaauto ja saateauto ja veel mingid inimesed. Nüüd lõpuks oli meie kord. Kõik see, mis oli eelnevalt õpitud läks hoobilt meelest. Aga tähtis oli see, et kõik tantsisid. Ja seda rõõmu ja sära silmades. Tõusev päike, mis meid soojendas, kahvatus tantsijate silmade sära kõrval. Hoog oli suur. Saateautost hüüdis keegi: „Ärge tulge nii ruttu. Võtke tempo maha!”. Kuidas sa võtad, kui hoog on see.
Läbi ta saigi. Poolteist kilomeetrit nagu poleks olnudki. Sära polnud kadunud. Aga tühi kõht andis tunda. Kõik ettevalmistused hommikuseks piknikuks olid tehtud. Ja seal samas, peaaegu keset Pärnu maanteed, me oma laua lahti lõimegi. Kohvid joodud, kohustuslikud pildid kõigist ja kõigest tehtud, kiirustasime koju riideid vahetama (loe: panime selga kuivad ja puhtad pluusid). Järgmine kohtumispaik oli Raekoja plats.
Raekoja platsis oli TeateTantsu pidulik lõpetamine. Olime oma riietega väga populaarsed. Tantsisime, andsime intervjuusid ja lasime ennast igast küljest pildistada.
Ürituse kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga lahe.
Erilised tänud sõpradele Pääsupesa Lasteaiast, kes meid hädast välja aitasid.
Kai Sade ja Eve Reinsalu
Ida-Tallinna Keskhaigla korraldab südamekuu raames 18. ja 19. aprillil kl. 8.30-13.00 südame tervisepäevad elanikkonnale.
Tallinna TEL infoleht 